1. Kes on pakendiettevõtja?

Pakendiettevõtja on isik, kes laseb Eesti turule pakendatud tooteid, olgu see siis:

  • tootmine, import, müük või jaotamine;
  • kauba pakendamine enne müüki (sh kauplustes);
  • pakendi kasutamine ettevõtluses, kui kaup antakse üle kolmandatele isikutele.

Kui te toote Eestisse kaupu, mis on pakitud paberisse, plastiku, klaasi, metalli või muusse pakendisse – olete automaatselt pakendiettevõtja vastavalt “Pakendiseaduse” § 2 ja § 3. See kehtib nii suurte tarnijate kui ka väikeste ettevõtete kohta – isegi kui tellite tooteid postiga kastides või pakendate need ümber klientide jaoks.

Oluline punkt: tähtis ei ole see, kas te toodate pakendi ise, vaid see, et te lasete selle turule. Näiteks kui te impordite kaupa välismaalt ja müüte seda Eestis – vastutate teie pakendi eest ja olete igal juhul pakendiettevõtja.

2. Millised on pakendiettevõtja kohustused?

Pakendiettevõtjaks (pakendiettevõtja) loetakse Eestis iga isik, kes esmakordselt laseb turule pakendi või pakendatud toote. See võib olla:

  • tootja või kaupade pakendaja;
  • importija;
  • hulgimüüja või jaemüüja, kui pakendatud toode ilmub Eestis esmakordselt nende initsiatiivil.

See tähendab, et ta vastutab kõigi kohustuste täitmise eest, mis on seotud pakendite ja pakendijäätmete käitlemisega.

Vastavalt § 121 (1) peab pakendiettevõtja:

  • tagama turule lastud pakendite kogumise, korduskasutamise ja ringlussevõtu;
  • saavutama seaduses kehtestatud ringlussevõtu sihtarvud;
  • pidama täpset arvestust pakendite üle;
  • esitama aruandlust riiklikku Pakendiregistrisse.

3. Täitmisviisid: iseseisvalt või läbi TVO / EPR / ETO

Seadus võimaldab pakendiettevõtjal valida kohustuste täitmise viisi:

3.1. Iseseisev täitmine (individuaalne täitmine)

Ettevõtja võtab enda peale kõik funktsioonid, sealhulgas:

  • pakendite kogumise ja ringlussevõtu korraldamise;
  • sihtarvude saavutamise;
  • aruandluse esitamise Pakendiregistrisse;
  • vajaduse korral auditi läbimise, kui aastane maht ületab 20 tonni;
  • tarbijate teavitamise.

3.2. Läbi taaskasutusorganisatsiooni – TVO, Eesti Pakendiringlus (EPR) või Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)

3.2.1. Leping ja kohustuste üleandmine

Ettevõtja sõlmib kirjaliku lepingu ühe akrediteeritud organisatsiooniga, kes:

  • võtab enda peale kogumise ja ringlussevõtu kohustuste täitmise;
  • esitab aruanded riiklikku registrisse kliendi nimel;
  • korraldab pakendite kogumise partnerite võrgustiku kaudu;
  • tagab vabastuse pakendiaktsiisist (pakendiaktsiis), kui tingimused on täidetud.

Konkreetse organisatsiooni valik sõltub:

  • erinevate pakendiliikide tariifidest (€/tonn);
  • lepingu tingimustest;
  • aruandluse kvaliteedist ja läbipaistvusest;
  • lisateenustest (audit, konsultatsioonid, kontrollide tugi).

Oluline: isegi kui kohustused antakse taaskasutusorganisatsioonile üle, jääb pakendiettevõtja vastutavaks pakendite täpse arvestuse ja õigeaegse andmete esitamise eest.

3.2.2. Teenustasu ja tariifide põhimõtted

Teenustasu (teenustasu) arvutatakse:

  • €/tonn, sõltuvalt:
    • pakendimaterjali tüübist (plast, kartong, klaas jne),
    • pakendi vormist (müügi-, transpordi- või rühmapakend);
  • tasumine toimub kord kuus või kord kvartalis esitatud mahtude alusel.

3.2.3. Töömehhanism

  • Ettevõtja peab arvestust turule lastud pakendite üle (sh import).
  • Aruandeperioodi lõpus (kuu või kvartal) esitab andmed organisatsiooni süsteemi kaudu (nt aruanne.tvo.ee).
  • Organisatsioon:
    • arvutab mahud tonnides;
    • koostab arve vastavalt tariifidele;
    • esitab aruande Pakendiregistrile;
    • vajadusel valmistab ette auditi dokumendid.
  • Kui aastane maht ületab 20 tonni, tellib klient ise auditi ja esitab aruande organisatsioonile (kuni järgmise aasta 1. augustini).

See mehhanism vabastab ettevõtja pakendiaktsiisi maksmisest, kui kõik kohustused on ametlikult ja nõuetekohaselt taaskasutusorganisatsiooni kaudu täidetud. Kuid algandmete õigsuse eest vastutab ettevõtja ise.

3.2.4. Kuidas taaskasutusorganisatsioon korraldab kogumise

Taaskasutusorganisatsioon (näiteks TVO, EPR, ETO) ise füüsiliselt jäätmeid ei kogu ega töötle. Kõik teenused tellitakse litsentseeritud jäätmekäitlejatelt avatud konkurentsi alusel.

  • Pakendite kogumine – avalike konteinerite kaudu üle Eesti;
  • Sortimine – eraõiguslikes sortimisjaamades, kus eraldatakse taaskasutatavad fraktsioonid;
  • Ringlussevõtt – tehastes Eestis või välismaal; ringlussevõtja väljastab taaskasutustõendi;
  • Aruandlus – organisatsioon esitab aruanded Pakendiregistrisse ja vajadusel korraldab auditi.

Kõik etapid peavad toimuma läbipaistva hanke kaudu, nagu nõuab Pakendiseaduse § 174 (5).

Organisatsioon administreerib protsessi, kuid ei teosta füüsilisi toiminguid ise — ta vastutab täitmise ja järelevalve eest.

3.2.5. Osaline isekogumine

Tegu on variandiga, kus pakendiettevõtja korraldab ise osa oma pakendijäätmete kogumise, sorteerimise ja ringlussevõtu. Seadus ei keela iseseisvat kogumist.

Ettevõtja võib sõlmida otselepingu ükskõik millise litsentseeritud jäätmekäitlejaga, tingimusel et see on kooskõlastatud taaskasutusorganisatsiooniga. Töödeldud koguste eest võib saada taaskasutusorganisatsioonilt kompensatsiooni ning ringlussevõtu tõend (taaskasutustõend) arvestatakse aruandluses.

Oluline on märkida, et puhtalt sorteeritud pakendimaterjalil on sageli turuväärtus. Mõnel juhul saab materjali mitte ainult tasuta üle anda, vaid ka jäätmekäitlejale müüa, saades täiendavat majanduslikku kasu.

Seega, isegi kui teil on sõlmitud leping organisatsiooniga, saate:

  • osa pakendist ise koguda ja üle anda – eriti oma territooriumil tekkiva pakendi (näiteks imporditud kaupade laos);
  • edastada materjal jäätmekäitlejale, kes on kooskõlastatud taaskasutusorganisatsiooniga;
  • saada ringlussevõtu tõendi (taaskasutustõend);
  • esitada see tõend taaskasutusorganisatsioonile ja saada koguste eest kompensatsiooni vastavalt hinnakirjale ja tingimustele.

Sellega saate:

  • vähendada teenustasu kulu;
  • teenida lisatulu materjali müügist;
  • saada lisaks kompensatsiooni organisatsioonilt.

4. Vastutus

Vastutuse pakendite tegeliku ringlussevõtu eest kannavad kõik ahela osapooled:

  • Pakendiettevõtja peab tagama, et tema turule lastud pakendid jõuavad tegelikult ringlusse – kas iseseisvalt või lepingu kaudu taaskasutusorganisatsiooniga;
  • Taaskasutusorganisatsioon peab lisaks kogumisele ja aruandlusele tagama ka tegeliku ringlussevõtu. Seaduse kohaselt tuleb teenused osta konkurentsi alusel, tagades efektiivsuse, läbipaistvuse, kontrollitavuse ja teenusepakkujate võrdse kohtlemise (vt §5);
  • Jäätmekäitleja (töötleja/koguja) peab reaalselt töötlema materjali ja väljastama korrektse taaskasutustõendi just nende mahtude kohta, mis vastu võeti.

Kui mõni osapool oma osa ausalt ei täida (näiteks väljastab võltsitud tõendeid või ei sorteeri materjali nõuetekohaselt), siis kogu süsteemi usaldusväärsus kaob ja lõplik vastutus jääb pakendiettevõtjale.

Seetõttu on ettevõtjale oluline jälgida, et:

  • tema taaskasutusorganisatsioon teeb koostööd usaldusväärsete partneritega;
  • oleks kinnitatud, et tema pakend jõudis tõesti ringlusse;
  • kõik tõendid oleksid põhjendatud ja dokumenteeritud.

See aitab vältida finants-, õigus- ja mainekahju ning tugevdab kogu süsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust.